Ajaloolised faktid

2010. atehti 15 000 nabaväädivere tüvirakkude siirdamist.

2009. atehti 14 000 nabaväädivere tüvirakkude siirdamist.

2008. atehti 12 000 nabaväädivere tüvirakkude siirdamist.

2007. a said Sir Martin J. Evans, Mario R. Capecch ja Oliver Smithies tüvirakkude pikaajalise uurimise eest Nobeli preemia.

2006. a tehti 8000 nabaväädivere tüvirakkude siirdamist.

2000. a tehti Minneapolises Minnesota meditsiinikeskuse vere- ja luuüdisiirdamise keskuses geneetilist ühilduvust kasutades maailma esimene nabaväädivere siirdamine.

1998. a tehti esimene nabaväädivere siirdamine 12-aastasele sirprakulist aneemiat põdenud poisile.

1997. aasutati Saksamaal Euroopa esimene nabaväädivere tüvirakupank Vita34.

1997. asiirdati 46-aastasele kroonilist müeloleukeemiat põdenud mehele esimest korda nabaväädiverd ex vivo.

1995. aasutati USA-s esimene perepank Cord Blood Registry.

1993. asiirdati Duke‘i ülikoolis esimest korda sugulussidemeteta nabaväädiverd.

1992. a asutati New Yorgis esimene sugulussidemeteta nabaväädivere pank The New York Blood Centre.

1990. atehti Ameerika Ühendriikides esimene nabaväädivere siirdamine.

1988. atehti Pariisis 6-aastasele Fankoni aneemiat põdenud poisile esimene edukas nabaväädivere siirdamine.

1983. a pakuti luuüdisiirdamise alternatiivina välja idee kasutada tüvirakkude allikana nabaväädiverd.

1980. apäästeti surmavalt kiiritatud hiire elu (inimese nabaväädivere tüvirakkude in vitro uuringud).